Põltsamaa Ühisgümnaasium tähistas Eesti lipu päeva ülelinnalise õppepäevaga, mis viis 
õpilased avastama sinimustvalge lipu lugu, selle sünniga seotud paiku ning väärtusi, 
mida Eesti lipp endas kannab. 

4.juunil kogunesid Põltsamaa, Lustivere ja Adavere õppekohtade 4.–6. klasside õpilased 
ühisele liputeemalisele koolipäevale. Õppepäeva eesmärk oli tutvustada noortele Eesti lipu 
ajalugu ning tugevdada sidet Põltsamaa ja ühe oluliseima rahvusliku sümboli sünnilooga. 
Põltsamaal on Eesti lipu loos eriline koht. Just siin elas ja töötas Emilie Beermann – naine, 
kelle käte all valmis 1884. aastal esimene sinimustvalge lipp. Lipu sünnilugu on  seotud ka 
kunagise Põltsamaa kihelkonnakooliga ning Beermannide perekonnaga, kes andsid 
märkimisväärse panuse Eesti rahvusliku ärkamisaja kujunemisse. 

Õppepäeva jooksul jagunesid õpilased kooliastmete kaupa erinevatesse töötubadesse. 
Neljandate klasside õpilased osalesid Lille tänava õppehoones mitmes eriilmelises töötoas. 
Põltsamaa Muusikakoolis tutvuti Eesti lipu lipulauluga „Eesti lipp“, õpiti selle sõnu ning 
saadi teada laulu sünniloost ja autoritest. Haldjalille töötoas avastati lilleseade põnevat 
maailma, õpiti tundma erinevaid lilli ning seati neist pidulikke kimpe, mille õpilased said 
hiljem kaasa võtta. Kaitseliidu töötoas tutvustati noortele organisatsiooni tegevust, räägiti 
riigikaitsest ning Noortest Kotkastest ja Naiskodukaitsest. Päeva lõpus liiguti piduliku 
rongkäiguna lossihoovi. Rongkäigu ees kanti erilist narmastega esinduslippu – koopiat Emilie 
Beermanni õmmeldud originaallipust –, mille saatel jõudsid õpilased ühisele lipupäeva 
lõpetamisele. 

Viiendad klassid kogunesid lossihoovi ja lossi alale, kus päev pakkus nii mõttetööd kui 
loomingulisi väljakutseid. Kuulati kaasõpilaste ettekandeid teemal „Minu pere lipu lugu“, 
lahendati lipuvärvide mõistatust, osaleti seiklusmängus lossitornis ning otsiti peitunud 
presidenti. Põltsamaa muuseumi töötoas „Eesti lipu lugu“ otsiti vastuseid lipu ajaloo ja 
sümboolikaga seotud küsimustele ning mängiti kaasahaaravat lipumängu. Esmapilgul 
lihtsana tundunud ülesanne osutus päris keeruliseks, sest lahendusteni jõudmiseks tuli 
üheskoos arutleda, vaielda ja vahel ka nalja visata. Õpilased said teada, kuidas erinevaid lippe 
õigesti järjestada ning miks ei kuulu koduvalla lipp lipurivis esimeseks. Lossihoovis 
toimunud loovleiutamise töötoas jagati õpilased sinise, musta ja valge meeskonnaks. Enne 
loominguni jõudmist tuli lahendada erinevaid meeskonnaülesandeid, mille eest teeniti välja 
töövahendid. Seejärel loodi Eesti lipu värvidest inspireeritud kujundeid, mustreid ja 
installatsioone ning päeva lõpetuseks valmis kõigi ühise tööna hiiglaslik sinimustvalge lipp. 
Kuuendate klasside õpilased tähistasid Eesti lipu päeva teadmisterohke õppepäevaga, mis 
ühendas ajaloo, liikumise ja praktilised tegevused. Päev algas Veski aulas ülevaatega Eesti 
lipu ajaloost ning selle kujunemisest üheks olulisemaks rahvussümboliks. Seejärel suundusid 
klassid Põltsamaa linnaruumi, kus erinevates tegevuspunktides lahendati Eesti lipuga seotud 
ülesandeid. 

Vabadussõja ausamba juures arutleti Vabadussõja ja Eesti lipu seoste üle ning osaleti 
teemakohases liikumismängus. Raamatukogus tutvuti erinevate allikatega, õpiti, millal ja 
kuidas tuleb Eesti lippu heisata ning korrati üle lipuvärvide tähendused. Noortekeskuses 
pandi teadmised proovile Kahooti mängides. Endise Leihbergi kaubamaja juures asuval 
lipuväljakul tutvuti lipupäeva traditsioonidega ning lahendati viktoriini. Endise Põltsamaa 
kihelkonnakooli juures harjutati õigete mõõtmetega Eesti lipu joonestamist. Kõikides 
tegevuspunktides olid abiks ka vanemad õpilased, kes said proovida juhendaja rolli. 
Päev kulmineerus ühise piduliku kogunemisega lossihoovis. Rongkäigu ees kantud 
narmastega esinduslipp on suurem tavapärasest majalipust ning selle tõid lossihoovi 
Kaitseliidu Jõgeva maleva Põltsamaa üksikkompanii kaitseliitlased. Tegemist on koopiaga 
Emilie Beermanni õmmeldud originaallipust. Esinduslipu kinkis Riigikogu 2014. aastal Eesti 
Lipu Seltsi ettepanekul Põltsamaa Ühisgümnaasiumile tunnustuseks kooli pikaajalise töö eest 
Eesti lipukultuuri hoidmisel ja tutvustamisel. 

Lipupeo meeleolu jätkub linnas veel nädalaid. Põltsamaa Suurel sillal saavad nii kohalikud 
elanikud kui ka külalised kuni laulupeoni imetleda õpilaste loodud kunstiteoseid. 
Põltsamaa Ühisgümnaasium on Eesti lipu päeva tähistanud juba aastaid ning kujundanud 
sellest traditsiooni, mis ühendab ajaloo, kogukonna ja noored. Tänavune õppepäev kinnitas 
taas, et Eesti lipu lugu ei kuulu üksnes ajalooõpikutesse, vaid elab edasi paikades, inimestes 
ja järgmistes põlvkondades. Päev näitas, et sinimustvalge ei ole noorte jaoks pelgalt riigilipp, 
vaid elav osa nende identiteedist, kodukohast ja ühisest loost. 

Õppepäeva õnnestumisele aitasid kaasa Põltsamaa Muusikakool, Põltsamaa Noortekeskus, 
Põltsamaa Raamatukogu, Kuningamäe Kontsert, Põltsamaa Loss, Põltsamaa Vallavalitsus, 
Haldjalill,  Kaitseliidu Jõgeva maleva Põltsamaa üksikkompanii ning Riina Valdmets .Suur 
tänu ka kõigile õpetajatele, juhendajatele, koostööpartneritele, vabatahtlikele ja 
õpilasabilistele, kelle ühine panus aitas Eesti lipu sünnipäeva muuta sisukaks, meeldejäävaks 
ja pidulikuks kogukonnasündmuseks.