Uudised

Valmisid uued füüsika ja keemia õpimängud 17. november PYG info

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tellimusel valmistas Futuclass neli virtuaalreaalsuses kasutamiseks mõeldud õpimängu, mille teemadeks on keemilised sidemed, redoksreaktsioonid, tuumaenergia ja elekter. Mängude koostamisel lähtuti 8. ja 9. klassi õppekava õpieesmärkidest.


Samuti arvestati sellega, millised teemad on õpilastele kõige raskemini mõistetavad. Õpimängud on veebis digitaalseid õppematerjale koondava E-Koolikoti kaudu kõigile tasuta kättesaadavad.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on virtuaalreaalsust õppetöö osana kasutatud juba kolm aastat. Kooli haridustehnoloog Rainer Tõnnis ütles, et valminud õpimängude eesmärgiks oli virtuaalreaalsuse võimalusi rakendades muuta raskesti mõistetavate teemade õppimine efektiivsemaks, praktilisemaks ja köitvamaks. „Samas napib ka eestikeelset õpivara koos vajalike tunnikavadega, mida õpetajad saaksid mugavalt ja eesmärgipäraselt ainetundides kasutada,“ lisas ta.

Valminud virtuaalreaalsuse õpimängud aitavad õpilastel saavutada uudsel viisil füüsika ja keemia ainekavade väljundeid. „Õpimängud küll seostuvad tavapärase õppevaraga, kuid pakuvad põhimõtteliselt erinevaid võimalusi teadmiste omandamiseks,“ tõdes ta. Õpimängude tarkvaralised lahendused toetavad õpilast interaktiivsete vihjetega, samuti võimaldavad need visuaalses keskkonnas õppida abstraktseid kontseptsioone. Iga õpilane saab ainet läbida temale sobivas tempos.

Õpimängude loomise käigus katsetasid mängude tööversioone staažikad aineõpetajad Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Gustav Adolfi Gümnaasiumist ja Tallinna Kuristiku Gümnaasiumist. Nende ülesanne oli asetada end õppeainet omandava õpilase rolli, märgata õpimängus võimalikke probleemkohti ning anda arendajale konstruktiivset tagasisidet.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi füüsikaõpetaja Tarvo Talvistu tõdes, et õpilased peavad oskama tehnikat kasutada. „Ma olen juba mitu aastat kasutanud koolitunnis virtuaalreaalsusprille. Nende eeliseks ongi see, et saab läbi proovida selliseid asju, mida muidu poleks võimalik teha,“ selgitas ta ja lisas, et virtuaalreaalsuse abil on ta õpilastega isegi kosmoses käinud.

Gümnaasiumiastme noori õpetav Made Sultson avaldas arvamust, et tulevikus ongi võib-olla reaalainete tundides õpetaja asemel hoopis hologramm. „Siis kaob barjäär õpilase ja õpetaja vahel ära, õpilane saab ise valida õpetaja hääletämbrit ja välimust,“ fantaseeris ta.

Futuclassi esindajad Kristen Tamm ja Arnold Rein Tatunts rääkisid, et äsja valminud õpimängude teemad on Eesti õpetajate poolt hinnatud kõige raskemateks teemadeks. „Koostasime küsimustiku, mõlemale vastas kusagil 30 õpetajat, kellel oli töökogemust üle 10 aasta,“ selgitas Tamm.

„Ma olen veendunud, et protsentõpetust on võimalik paberi peal paremini õpetada kui virtuaalreaalsuses, sest seda on võimalik lihtsalt ja mugavalt paberi peal lahendada. Aga redoksreaktsioonide tasakaalustamine – seda on juba paberi peal raske seletada, sest see on nii keeruline seletada. Visuaali abil on meil võimalik palju ära teha,“ tõstis Tatunts virtuaalreaalsuse eelise esile.

Õpimänge tutvustatakse töötubades

Tamm tõdes, et virtuaalreaalsus ongi sisuliselt üks programmeeritud mäng. „Kui seda võrrelda arvutiekraanil oleva mänguga, siis kasutajaliides on teistsugune ja sa saad mängus karakterina osaleda.“

Tatunts ütles, et õpimängude loomisprotsessis seisis nende 8-liikmeline meeskond silmitsi erinevate probleemidega. „Kui küsida selle käest, kes vastutab kunsti eest, siis väljakutse oli see, kuidas kajastada mudeleid tõetruult, aga samas piisavalt mudeldades. Me ju teame, et kõik mudelid on mingi määrani valed. Mängu disaini aspektist vaadatuna oli suur väljakutse kahtlemata see, kuidas veenduda, et sisu on täpselt paigas ja et meeskond püsib graafikus. Oma mätta otsast võin öelda, et sisu on alati kõige raskem välja mõelda,“ selgitas ta loomeprotsessi.

Valminud virtuaalreaalsuse õpimängud sobivad kasutamiseks nii formaalõppes, huviringides ja kutsekoolides.

Füüsika ja keemia õpimänge tutvustav tasuta töötuba loodusainete õpetajatele ja haridustehnoloogidele toimub Tartus 25. novembril kell 14.30–16.30 (TäheTERA, Tähe 4, HuviTERA robootikaklassis) ja Tallinnas 30. novembril kell 14.30–16.30 (GAG, Suur-Kloostri 16, Mederi saal). Rohkem infot ja registreerimislingi saab Facebooki-grupist "Virtuaalreaalsus (VR) hariduses", samuti võib infot küsida ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi haridustehnoloogilt.

Virtuaalreaalsuse õpimängud valmisid tänu Klass+ projektile, mille „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamise ja kasutuselevõtu“ meetmest toetati õpimängude loomist.

                Helis Rosin

Samuti arvestati sellega, millised teemad on õpilastele kõige raskemini mõistetavad. Õpimängud on veebis digitaalseid õppematerjale koondava E-Koolikoti kaudu kõigile tasuta kättesaadavad.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on virtuaalreaalsust õppetöö osana kasutatud juba kolm aastat. Kooli haridustehnoloog Rainer Tõnnis ütles, et valminud õpimängude eesmärgiks oli virtuaalreaalsuse võimalusi rakendades muuta raskesti mõistetavate teemade õppimine efektiivsemaks, praktilisemaks ja köitvamaks. „Samas napib ka eestikeelset õpivara koos vajalike tunnikavadega, mida õpetajad saaksid mugavalt ja eesmärgipäraselt ainetundides kasutada,“ lisas ta.


Valminud virtuaalreaalsuse õpimängud aitavad õpilastel saavutada uudsel viisil füüsika ja keemia ainekavade väljundeid. „Õpimängud küll seostuvad tavapärase õppevaraga, kuid pakuvad põhimõtteliselt erinevaid võimalusi teadmiste omandamiseks,“ tõdes ta. Õpimängude tarkvaralised lahendused toetavad õpilast interaktiivsete vihjetega, samuti võimaldavad need visuaalses keskkonnas õppida abstraktseid kontseptsioone. Iga õpilane saab ainet läbida temale sobivas tempos.

Õpimängude loomise käigus katsetasid mängude tööversioone staažikad aineõpetajad Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Gustav Adolfi Gümnaasiumist ja Tallinna Kuristiku Gümnaasiumist. Nende ülesanne oli asetada end õppeainet omandava õpilase rolli, märgata õpimängus võimalikke probleemkohti ning anda arendajale konstruktiivset tagasisidet.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi füüsikaõpetaja Tarvo Talvistu tõdes, et õpilased peavad oskama tehnikat kasutada. „Ma olen juba mitu aastat kasutanud koolitunnis virtuaalreaalsusprille. Nende eeliseks ongi see, et saab läbi proovida selliseid asju, mida muidu poleks võimalik teha,“ selgitas ta ja lisas, et virtuaalreaalsuse abil on ta õpilastega isegi kosmoses käinud.

Gümnaasiumiastme noori õpetav Made Sultson avaldas arvamust, et tulevikus ongi võib-olla reaalainete tundides õpetaja asemel hoopis hologramm. „Siis kaob barjäär õpilase ja õpetaja vahel ära, õpilane saab ise valida õpetaja hääletämbrit ja välimust,“ fantaseeris ta.

Futuclassi esindajad Kristen Tamm ja Arnold Rein Tatunts rääkisid, et äsja valminud õpimängude teemad on Eesti õpetajate poolt hinnatud kõige raskemateks teemadeks. „Koostasime küsimustiku, mõlemale vastas kusagil 30 õpetajat, kellel oli töökogemust üle 10 aasta,“ selgitas Tamm.

„Ma olen veendunud, et protsentõpetust on võimalik paberi peal paremini õpetada kui virtuaalreaalsuses, sest seda on võimalik lihtsalt ja mugavalt paberi peal lahendada. Aga redoksreaktsioonide tasakaalustamine – seda on juba paberi peal raske seletada, sest see on nii keeruline seletada. Visuaali abil on meil võimalik palju ära teha,“ tõstis Tatunts virtuaalreaalsuse eelise esile.

Õpimänge tutvustatakse töötubades

Tamm tõdes, et virtuaalreaalsus ongi sisuliselt üks programmeeritud mäng. „Kui seda võrrelda arvutiekraanil oleva mänguga, siis kasutajaliides on teistsugune ja sa saad mängus karakterina osaleda.“

Tatunts ütles, et õpimängude loomisprotsessis seisis nende 8-liikmeline meeskond silmitsi erinevate probleemidega. „Kui küsida selle käest, kes vastutab kunsti eest, siis väljakutse oli see, kuidas kajastada mudeleid tõetruult, aga samas piisavalt mudeldades. Me ju teame, et kõik mudelid on mingi määrani valed. Mängu disaini aspektist vaadatuna oli suur väljakutse kahtlemata see, kuidas veenduda, et sisu on täpselt paigas ja et meeskond püsib graafikus. Oma mätta otsast võin öelda, et sisu on alati kõige raskem välja mõelda,“ selgitas ta loomeprotsessi.

Valminud virtuaalreaalsuse õpimängud sobivad kasutamiseks nii formaalõppes, huviringides ja kutsekoolides.

Füüsika ja keemia õpimänge tutvustav tasuta töötuba loodusainete õpetajatele ja haridustehnoloogidele toimub Tartus 25. novembril kell 14.30–16.30 (TäheTERA, Tähe 4, HuviTERA robootikaklassis) ja Tallinnas 30. novembril kell 14.30–16.30 (GAG, Suur-Kloostri 16, Mederi saal). Rohkem infot ja registreerimislingi saab Facebooki-grupist "Virtuaalreaalsus (VR) hariduses", samuti võib infot küsida ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi haridustehnoloogilt.

Virtuaalreaalsuse õpimängud valmisid tänu Klass+ projektile, mille „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamise ja kasutuselevõtu“ meetmest toetati õpimängude loomist.

                Helis Rosin