Põltsamaa ühisgümnaasium tähistas 105. aastapäeva 19. detsember Helis Rosin
16. detsembril alustati pidupäeva rongkäiguga vallamaja ja Carl Schmidti maja, kunagise kooli asukoha, juurde.
11. klassi õpilane Merily Susi tõdes, et tema arvates oli tore, et rongkäik polnud ainult kõndimine. „Tegime vahepeatusi. Võimlesime ja tantsisime, peeti kõnesid,“ kirjeldas ta toimunut. Vallamaja ees said sõna Reet Alev, Aimar Arula ja vallavanem Karro Külanurm. Gerli Virovere tõi välja muusika tähtsuse. „Minu meelest andis kooli puhkpilliorkester rongkäigu ees väga palju juurde,“ selgitas ta. „Võimas tunne oli olla osa suurest rahvamassist. See on meie kool,“ lisas Susi.
Rongkäik lõppes Veski õppehoone ees, kus õpilastest, vilistlastest ja kooli töötajatest moodustati päevakohane number – 105, inimestest moodustatud number jäädvustati drooni abil.
Koolipäev jätkus vilistlastundidega, kus osalesid 1.-12. klassi õpilased. Kokku oli 35 vilistlast, viis ei saanud haiguse tõttu osaleda. Üks vilistlastest, kes õpilaste ette astus, oli Friedebert Tuglase nimelise Ahja kooli direktor Pirjo Pall. „Mina lõpetasin siin gümnaasiumi 2004. aastal, varem õppisin Lustiveres. Rääkisin 8. a klassile, kuidas minu justkui valena näivad valikud on viinud väga õigele tulemusele.“
Ta tõdes, et alustuseks juba Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppima tulek polnud vabatahtlik otsus. „See oli minu vanemate suur soov. Aga kui tulin, siis mulle meeldis siin, sain end teostada – olin klassivanem, õpilasesinduses, õpilasesinduse president, lisaks noorte esindaja Põltsamaa vallavolikogus. Ma sain palju teha, samuti sain sõbrad kogu eluks. Mõnega suhtleme iganädalaselt, kuigi elame eri Eesti paigus.“
„Minu jaoks oli Põltsamaa ühisgümnaasium tõepoolest heade eelduste looja. Sain päriselt teha erinevaid asju. See arendas julgust, ettevõtlikkust, pealehakkamist, riskide võtmise kunsti. Siin on võimalus panustada, sa ei jää märkamatuks,“ arutles Pall.
Pärast külalistundi ja kooli teemalise Kuldvillaku mängimist jätkusid noorematel klassidel sünnipäevahõngulised koolitunnid ja 9.-12. klassid kogunesid õpilaskonverentsile.
Õpilaskonverents „Heade eelduste looja“
Konverentsi alguses täpsustas direktor Aimar Arula, et kooli õige sünnipäev on 17. detsembril, aga tähistamine on päev varem. Ta tõstatas küsimuse kooli ka vanuse kohta. „Kui mõelda suurele kivile siin Veski maja ees, siis seal on kirjas „Talurahvakool 1687“. See oli üks esimesi koole, mis üldse Eestis loodi, nii et Põltsamaa rahvas on olnud väga edumeelne ja hariduslembene rahvas,“ lisas ta.
Konverentsil oli kaks teemat: kooli ajalugu ja PÜG kui heade eelduste looja. „Te olete noored ja teie pilk on pööratud tulevikku. Samas võiksite teada, missugune oli kool algusaegadel ja kuidas ta loodi,“ ütles direktor õpilastele.
Seejärel andsid oma kingitused üle ka Adavere ja Lustivere õppekohad, jäädvustades seeläbi killukese endast. Põltsamaa õppekoha õpilased edastasid kingitused päev varem. „Väikses majas (Lille tänaval, toim.) kinkisid lapsed peamiselt lendude kaupa oma jutte ja lugusid, ka pilte,“ loetles Arula. Veski õppehoonest tõstis ta esile kingitust, millest saavad osa viis klassitäit õpilasi. „Nad kinkisid 5 korda 21 piparkooki, mis on kokku 105. Iga õpilane, mille klassis on 21 õpilast, saab ühe piparkoogi. See on väga lahe idee,“ ütles Arula.
Endo Põldaru oli üks gümnaasiuminoortest, kes kandis ette ajalooõpetaja Heli Aiaotsa kirjutatud kokkuvõtte kooli ajaloost, mida illustreerisid ajaloolised fotod. Noormees tõdes, et tema sai kooli ajaloost teada, kuidas kool on higi ja pisaratega rajatud. „See on olnud raske töö ja Kalju Terasel on kooli ajaloos oluline roll. Ligi 40 aastat direktoriks olemist on väga pikk aeg ja ta on imetlust väärt mees,“ võttis Põldaru olulisima kokku.
Vilistlane Kadri Tael tegi samuti ettekande Kalju Terasest, kellest ta kooli oli ajal kirjutas uurimistöö. „Ta oli vabariigiaegne mees, sündis 1922. aastal ja õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis, kus käisid tunde andmas ka Tartu ülikooli õppejõud. Ta on hiljem oma intervjuudes rääkinud, et gümnaasiumiaegsed õpetajad olid väga inspireerivad,“ alustas Tael oma ettekannet.
Enda kohta ütles Tael, et on üle pika aja Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. „Minu juured on Põltsamaal ning tänu töökohale muinsuskaitseametis tegelen pärandiga. Juba kooli ajal oli mul suur huvi ajaloo vastu. On tore, et kooli juubelit meeles peetakse – saab kokku tulla ja näha, kuidas koolil tegelikult läheb,“ selgitas ta.
Konverentsist olid kutsutud osa saama ka Põltsamaa ühisgümnaasiumi endine direktriss Helle Rümmel ja legendaarse koolidirektori Kalju Terase poeg Jüri Teras.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi võlu
Kalju Terase poeg Jüri Teras tõdes, et eeskujuks saab võtta tema isa asjaajamise rahulikkust. „Küllaltki palju oli tema käitumises ja suhtlemises nõudlikkust nii õpetajate kui ka õpilaste suhtes. Võib-olla liiga paljugi. Kui ta klassi tuli, valitses klassis vaikus. Ta andis ka mulle ajalugu. Ei oskagi öelda, millega ta selle saavutas,“ meenutas Jüri Teras.
Teras lisas, et ta on enamiku elust olnud kehalise kasvatuse õpetaja ja treener. „Vahepeal, 13 aastat, õnnestus olla Kolga-Jaani kooli direktor. See on 1/3 sellest, mis paps oli siin. Direktorina töötades sain aru, kui raske papsil siin oli. Kõrvalt vaadates tundub, et kõnnid ja pead kõnet, aga neid probleeme on ikka hästi palju ja et neid lahendada, on vaja erilisi oskusi,“ mõtiskles Teras.
Endine direktriss Helle Rümmel meenutas, et tema alustas Põltsamaa Ühisgümnaasiumis õpinguid 1958. aastal, 1974 tuli samasse kooli eesti keele õpetajaks, edasi oli 15 aastat õppealajuhataja ning järgmised 9 aastat direktor. „Jüri (Teras, toim.) on minu klassivend, klassikokkutulekutel käime siin tihti,“ tõdes ta ja lisas uhkusega, et see on tema kool.
Konverents jätkus paneeldiskussiooniga, kus sõna said vilistlased Eva Nõmme, Raido Kivikangur, Triin Nõmmistu ja Taavi Libe. Arutelu juhtis kooli vilistlane ja praegune õpetaja Samuel Axel Maikalu.
Eva Nõmme meenutas, et kooli ajal oli ta aktivist, osaledes kõikvõimalikel koolinoorte üritustel. „Põltsamaa kogukonnana, aga ka koolina pakub võimalusi erinevaid asju teha ja selliselt, et see läheb teistele korda. Kui Tallinnas midagi teed, siis võib-olla su klassikaaslased teavad. Siinsed saavutused on kuidagi suurema tähendusega, siin hoitakse kokku,“ arutles Nõmme.
Maakoolist pärit Taavi Libe tunnistas, et on palju näinud koolikiusu ja -vägivalda. „Kui ma maakoolis üheksanda klassi lõpetasin, olin sellest kõigest nii väsinud. Siin Põltsamaal esimesel aastal toibusin. Koolikeskkond oli siin hoopis teistsugune – rahulik ja turvaline. See on mul kõige rohkem meeles,“ meenutas ta.
Konverentsi lõpetas vilistlase Jaanis Killi kogemuslugu ja üllatuskontsert. Lisaks Killile tegutseb bändis Tiktoks PÜGi vilistlastest ka Ainar Toit.
Pidupäeva puhul oli ka kooli raamatukogus väljapanek PÜG logoga esemetest läbi aastate.
11. klassi õpilane Merily Susi tõdes, et tema arvates oli tore, et rongkäik polnud ainult kõndimine. „Tegime vahepeatusi. Võimlesime ja tantsisime, peeti kõnesid,“ kirjeldas ta toimunut. Vallamaja ees said sõna Reet Alev, Aimar Arula ja vallavanem Karro Külanurm. Gerli Virovere tõi välja muusika tähtsuse. „Minu meelest andis kooli puhkpilliorkester rongkäigu ees väga palju juurde,“ selgitas ta. „Võimas tunne oli olla osa suurest rahvamassist. See on meie kool,“ lisas Susi.
Rongkäik lõppes Veski õppehoone ees, kus õpilastest, vilistlastest ja kooli töötajatest moodustati päevakohane number – 105, inimestest moodustatud number jäädvustati drooni abil.
Koolipäev jätkus vilistlastundidega, kus osalesid 1.-12. klassi õpilased. Kokku oli 35 vilistlast, viis ei saanud haiguse tõttu osaleda. Üks vilistlastest, kes õpilaste ette astus, oli Friedebert Tuglase nimelise Ahja kooli direktor Pirjo Pall. „Mina lõpetasin siin gümnaasiumi 2004. aastal, varem õppisin Lustiveres. Rääkisin 8. a klassile, kuidas minu justkui valena näivad valikud on viinud väga õigele tulemusele.“
Ta tõdes, et alustuseks juba Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppima tulek polnud vabatahtlik otsus. „See oli minu vanemate suur soov. Aga kui tulin, siis mulle meeldis siin, sain end teostada – olin klassivanem, õpilasesinduses, õpilasesinduse president, lisaks noorte esindaja Põltsamaa vallavolikogus. Ma sain palju teha, samuti sain sõbrad kogu eluks. Mõnega suhtleme iganädalaselt, kuigi elame eri Eesti paigus.“
„Minu jaoks oli Põltsamaa ühisgümnaasium tõepoolest heade eelduste looja. Sain päriselt teha erinevaid asju. See arendas julgust, ettevõtlikkust, pealehakkamist, riskide võtmise kunsti. Siin on võimalus panustada, sa ei jää märkamatuks,“ arutles Pall.
Pärast külalistundi ja kooli teemalise Kuldvillaku mängimist jätkusid noorematel klassidel sünnipäevahõngulised koolitunnid ja 9.-12. klassid kogunesid õpilaskonverentsile.
Õpilaskonverents „Heade eelduste looja“
Konverentsi alguses täpsustas direktor Aimar Arula, et kooli õige sünnipäev on 17. detsembril, aga tähistamine on päev varem. Ta tõstatas küsimuse kooli ka vanuse kohta. „Kui mõelda suurele kivile siin Veski maja ees, siis seal on kirjas „Talurahvakool 1687“. See oli üks esimesi koole, mis üldse Eestis loodi, nii et Põltsamaa rahvas on olnud väga edumeelne ja hariduslembene rahvas,“ lisas ta.
Konverentsil oli kaks teemat: kooli ajalugu ja PÜG kui heade eelduste looja. „Te olete noored ja teie pilk on pööratud tulevikku. Samas võiksite teada, missugune oli kool algusaegadel ja kuidas ta loodi,“ ütles direktor õpilastele.
Seejärel andsid oma kingitused üle ka Adavere ja Lustivere õppekohad, jäädvustades seeläbi killukese endast. Põltsamaa õppekoha õpilased edastasid kingitused päev varem. „Väikses majas (Lille tänaval, toim.) kinkisid lapsed peamiselt lendude kaupa oma jutte ja lugusid, ka pilte,“ loetles Arula. Veski õppehoonest tõstis ta esile kingitust, millest saavad osa viis klassitäit õpilasi. „Nad kinkisid 5 korda 21 piparkooki, mis on kokku 105. Iga õpilane, mille klassis on 21 õpilast, saab ühe piparkoogi. See on väga lahe idee,“ ütles Arula.
Endo Põldaru oli üks gümnaasiuminoortest, kes kandis ette ajalooõpetaja Heli Aiaotsa kirjutatud kokkuvõtte kooli ajaloost, mida illustreerisid ajaloolised fotod. Noormees tõdes, et tema sai kooli ajaloost teada, kuidas kool on higi ja pisaratega rajatud. „See on olnud raske töö ja Kalju Terasel on kooli ajaloos oluline roll. Ligi 40 aastat direktoriks olemist on väga pikk aeg ja ta on imetlust väärt mees,“ võttis Põldaru olulisima kokku.
Vilistlane Kadri Tael tegi samuti ettekande Kalju Terasest, kellest ta kooli oli ajal kirjutas uurimistöö. „Ta oli vabariigiaegne mees, sündis 1922. aastal ja õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis, kus käisid tunde andmas ka Tartu ülikooli õppejõud. Ta on hiljem oma intervjuudes rääkinud, et gümnaasiumiaegsed õpetajad olid väga inspireerivad,“ alustas Tael oma ettekannet.
Enda kohta ütles Tael, et on üle pika aja Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. „Minu juured on Põltsamaal ning tänu töökohale muinsuskaitseametis tegelen pärandiga. Juba kooli ajal oli mul suur huvi ajaloo vastu. On tore, et kooli juubelit meeles peetakse – saab kokku tulla ja näha, kuidas koolil tegelikult läheb,“ selgitas ta.
Konverentsist olid kutsutud osa saama ka Põltsamaa ühisgümnaasiumi endine direktriss Helle Rümmel ja legendaarse koolidirektori Kalju Terase poeg Jüri Teras.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi võlu
Kalju Terase poeg Jüri Teras tõdes, et eeskujuks saab võtta tema isa asjaajamise rahulikkust. „Küllaltki palju oli tema käitumises ja suhtlemises nõudlikkust nii õpetajate kui ka õpilaste suhtes. Võib-olla liiga paljugi. Kui ta klassi tuli, valitses klassis vaikus. Ta andis ka mulle ajalugu. Ei oskagi öelda, millega ta selle saavutas,“ meenutas Jüri Teras.
Teras lisas, et ta on enamiku elust olnud kehalise kasvatuse õpetaja ja treener. „Vahepeal, 13 aastat, õnnestus olla Kolga-Jaani kooli direktor. See on 1/3 sellest, mis paps oli siin. Direktorina töötades sain aru, kui raske papsil siin oli. Kõrvalt vaadates tundub, et kõnnid ja pead kõnet, aga neid probleeme on ikka hästi palju ja et neid lahendada, on vaja erilisi oskusi,“ mõtiskles Teras.
Endine direktriss Helle Rümmel meenutas, et tema alustas Põltsamaa Ühisgümnaasiumis õpinguid 1958. aastal, 1974 tuli samasse kooli eesti keele õpetajaks, edasi oli 15 aastat õppealajuhataja ning järgmised 9 aastat direktor. „Jüri (Teras, toim.) on minu klassivend, klassikokkutulekutel käime siin tihti,“ tõdes ta ja lisas uhkusega, et see on tema kool.
Konverents jätkus paneeldiskussiooniga, kus sõna said vilistlased Eva Nõmme, Raido Kivikangur, Triin Nõmmistu ja Taavi Libe. Arutelu juhtis kooli vilistlane ja praegune õpetaja Samuel Axel Maikalu.
Eva Nõmme meenutas, et kooli ajal oli ta aktivist, osaledes kõikvõimalikel koolinoorte üritustel. „Põltsamaa kogukonnana, aga ka koolina pakub võimalusi erinevaid asju teha ja selliselt, et see läheb teistele korda. Kui Tallinnas midagi teed, siis võib-olla su klassikaaslased teavad. Siinsed saavutused on kuidagi suurema tähendusega, siin hoitakse kokku,“ arutles Nõmme.
Maakoolist pärit Taavi Libe tunnistas, et on palju näinud koolikiusu ja -vägivalda. „Kui ma maakoolis üheksanda klassi lõpetasin, olin sellest kõigest nii väsinud. Siin Põltsamaal esimesel aastal toibusin. Koolikeskkond oli siin hoopis teistsugune – rahulik ja turvaline. See on mul kõige rohkem meeles,“ meenutas ta.
Konverentsi lõpetas vilistlase Jaanis Killi kogemuslugu ja üllatuskontsert. Lisaks Killile tegutseb bändis Tiktoks PÜGi vilistlastest ka Ainar Toit.
Pidupäeva puhul oli ka kooli raamatukogus väljapanek PÜG logoga esemetest läbi aastate.
