Õpilasi õpetatakse targalt tarbima 06. detsember Helis Rosin
Detsembris toimuvad Põltsamaal esimesele ja teisele kooliastmele erinevaid valdkondi lõimivad koolitunnid, kus kesksel kohal on tark tarbimine ja jäätmete ringlusesse saatmine. Teemat avab ja aktiivset tunnis osalemist pakub külalisõpetaja – Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Elo Raspel.
5. detsembril osalesid targa tarbimise tundides 6. a klassi õpilased. Raspel selgitas õpilastele tarbimisharjumusi mobiiltelefoni kasutamise näitel. Millise mõjuga on mobiiltelefoni tootmine? Millistest komponentidest mobiiltelefon tehakse? Millest neid tehakse? Neile ja mitmetele teistele küsimustele said õpilased koolitunnis vastuse.
„Toormaterjalina on vaja 70 erinevat elementi, et toota hästi toimiv mobiiltelefon,“ tõdes Raspel. „Ka Eestis leidub elemente, mida mobiiltelefonis kasutatakse, aga neid ei kaevandata,“ lisas ta.
Kõige rohkem sisaldavad mobiiltelefonid räni (15% telefoni tootmiseks kuluvast materjalist), mida leidub nii mikrokiipides kui ka ekraaniklaasis. Kõige vähem sisaldavad telefonid plataani ja plaattina (0,004%), ometi on nad väga olulised. Telefonis leidub ka kulda (0,1%), mida kasutatakse trükkplaadi tootmisel.
Õpilased said märkida mobiiltelefoni tootmiseks vajalike toorainete saamise kohad maailmakaardile. „Kleepige keemiliste elementide kleepsud õigete riikide peale,“ juhendas Raspel. Ülesande täitnud õpilased avastasid, et kõige rohkem mobiiltelefoni tootmiseks kasutatavaid elemente kaevandatakse Aasias.
„Tehnikametallide ringlusesse võtmine on keeruline, ent tänuväärt töö, kuna maavarad ei ole lõputud,“ selgitas külalisõpetaja. Ka Eesti tegeleb selles valdkonnas üks ettevõte, Euroopas on sarnaseid ettevõtteid veel näiteks Rootsis, Saksamaal ja Belgias.
Raspel küsis lastelt, mitu mobiiltelefoni neil elu jooksul on olnud. 6. a klassis tuli välja, et kõige väiksem telefonide arv oli üks, suurim aga 12. Keskmiselt oli konkreetse klassi õpilastel olnud elu jooksul 6 mobiiltelefoni. Suure mobiiltelefonide arvu põhjustena nimetasid lapsed mitmeid tegureid: nende kasutuses on olnud kasutatud telefonid, eelmine mobiiltelefon läks katki või läks lihtsalt moest välja. Oli ka lapsi, kes tõdesid, et nende kodus seisab hulk vanu ja kasutuseta mobiiltelefone.
„Elektroonika jäätmed ei muutu kodus seistes väärtuslikumaks. Otsige võimalusi, et teie „kullavarud“ läheksid uuesti ringlusesse!“ julgustas Raspel, kes lisas, et 90% mobiiltelefoni materjalist on taaskasutatav. Ta tõdes, et praegu jõuab taaskasutusse ca 15% telefonidest, aga see arv võiks olla oluliselt suurem.
Kodus kasutuseta seisva elektroonika võib kas järelturul maha müüa, jätta selle poodi, kust ostetakse samasse tooterühma kuuluv uus ese või viia see jäätmejaama.
5. detsembril osalesid targa tarbimise tundides 6. a klassi õpilased. Raspel selgitas õpilastele tarbimisharjumusi mobiiltelefoni kasutamise näitel. Millise mõjuga on mobiiltelefoni tootmine? Millistest komponentidest mobiiltelefon tehakse? Millest neid tehakse? Neile ja mitmetele teistele küsimustele said õpilased koolitunnis vastuse.
„Toormaterjalina on vaja 70 erinevat elementi, et toota hästi toimiv mobiiltelefon,“ tõdes Raspel. „Ka Eestis leidub elemente, mida mobiiltelefonis kasutatakse, aga neid ei kaevandata,“ lisas ta.
Kõige rohkem sisaldavad mobiiltelefonid räni (15% telefoni tootmiseks kuluvast materjalist), mida leidub nii mikrokiipides kui ka ekraaniklaasis. Kõige vähem sisaldavad telefonid plataani ja plaattina (0,004%), ometi on nad väga olulised. Telefonis leidub ka kulda (0,1%), mida kasutatakse trükkplaadi tootmisel.
Õpilased said märkida mobiiltelefoni tootmiseks vajalike toorainete saamise kohad maailmakaardile. „Kleepige keemiliste elementide kleepsud õigete riikide peale,“ juhendas Raspel. Ülesande täitnud õpilased avastasid, et kõige rohkem mobiiltelefoni tootmiseks kasutatavaid elemente kaevandatakse Aasias.
„Tehnikametallide ringlusesse võtmine on keeruline, ent tänuväärt töö, kuna maavarad ei ole lõputud,“ selgitas külalisõpetaja. Ka Eesti tegeleb selles valdkonnas üks ettevõte, Euroopas on sarnaseid ettevõtteid veel näiteks Rootsis, Saksamaal ja Belgias.
Raspel küsis lastelt, mitu mobiiltelefoni neil elu jooksul on olnud. 6. a klassis tuli välja, et kõige väiksem telefonide arv oli üks, suurim aga 12. Keskmiselt oli konkreetse klassi õpilastel olnud elu jooksul 6 mobiiltelefoni. Suure mobiiltelefonide arvu põhjustena nimetasid lapsed mitmeid tegureid: nende kasutuses on olnud kasutatud telefonid, eelmine mobiiltelefon läks katki või läks lihtsalt moest välja. Oli ka lapsi, kes tõdesid, et nende kodus seisab hulk vanu ja kasutuseta mobiiltelefone.
„Elektroonika jäätmed ei muutu kodus seistes väärtuslikumaks. Otsige võimalusi, et teie „kullavarud“ läheksid uuesti ringlusesse!“ julgustas Raspel, kes lisas, et 90% mobiiltelefoni materjalist on taaskasutatav. Ta tõdes, et praegu jõuab taaskasutusse ca 15% telefonidest, aga see arv võiks olla oluliselt suurem.
Kodus kasutuseta seisva elektroonika võib kas järelturul maha müüa, jätta selle poodi, kust ostetakse samasse tooterühma kuuluv uus ese või viia see jäätmejaama.
