MEIE INIMENE – SIIRI SUTT 19. mai Helis Rosin
Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on üle saja töötaja. Käesolevas intervjuusarjas tutvustame oma töötajaid ja nende tegemisi. Seekord saab sõna Adavere Põhikooli, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppekoha inglise keele, keemia ja bioloogia õpetaja Siiri Sutt.
Kuidas Sa Adavere Põhikooli tööle sattusid?
Ma lugesin Õhtulehest kuulutust, et vajatakse inglise keele õpetajat. Helistasin kuulutuses olnud telefoninumbrile, tulin töövestlusele ja saingi tööle.
Olen siin töötanud 1994. aastast alates, kui Laevast siia kolisime. Ostsime maja ja mul oli vaja töökohta. Laps läks just Põltsamaale kooli, aga ma ei tahtnud töötada samas koolis, kus laps õpib.
Alguses andsin siin inglise keelt, hiljem läks keemia õpetaja pensionile. Kuna olen erialalt bioloogia ja keemia õpetaja, andis direktor keemiatunnid minule. Mõne aja pärast läks bioloogiaõpetaja ka ära, siis hakkasin bioloogiat ka andma.
Mis klassidele Sa praegu tunde annad?
4.-9. klassini annan bioloogiat, keemiat ja inglise keelt ning seitsmendale klassile õpetan loodusõpetust, mis on bioloogiat, keemiat ja füüsikat tutvustav aine.
Mis Sulle koolielu juures rõõmu teeb?
Õpilased – nad on naljakad ega ei ole ära tüüdanud. Kuna nad vahetuvad, arenevad ja muutuvad nii kiiresti, siis see hoiab vaimu värske. Kolleegid on ka toredad.
Aga mis teeb Sulle koolielu või haridussüsteemi juures muret?
Tänu infoküllusele on lapsed läinud pealiskaudseks ja kärsituks. Nad ei suuda enam keskenduda. Infot on palju, samas ei oska nad infoallikaid otstarbekalt kasutada. Telefonid on toredad ja nendega saab igasugu huvitavaid asju teha, aga kuna nad on selles niigi palju, siis kas tasub neid tunnis kasutada? Meil üldiselt kehtib mobiilivaba koolipäev. Püüame jälgida, et nad vahetundide ajal ei istuks telefonis, vaid liigutaksid end. Praegu on liikumisaasta ka. Kolmanda vahetunni ajal käivad nad sügisel ja kevadel väljas, see toimus ka enne liikumisaastat.
Mulle ei meeldi mõned programmid, mis on nii täistuubitud, et kinnistamisele jääb vähe aega. Tänapäeval vajavad lapsed rohkem väikeste jupikeste kaupa õppimist. Vaja on harjutamise aega, eriti keemias ja bioloogias. Tahetakse väga palju ja korraga neile sisse sööta. Aga kui praktiliselt iga sõna tuleb seletada, võtab see aega. Igasse klassi satub mõni üliaeglane ja -kiire, aga kõigiga tuleb hakkama saada. Püüame ja pusime nii, kuidas oskame. Õnneks on õpilasi klassis vähe, nii et õpetaja jõuab kõigile tähelepanu pöörata.
Õpetaja töö teeb raskeks see, et ühe tunni jooksul tuleb anda mitu tundi eri tasemel.
Kui Sa ei oleks õpetajana koolis tööl, mida Sa siis teeksid?
Tõenäoliselt oleksin raamatukogutöötaja. Mulle meeldivad raamatud ja mulle meeldib neid lugeda. Kujutan ette, et võib-olla raamatukogutöötaja saab töö ajal raamatut lugeda. Mina ei saa.
On Sul mõni mõttetera, tsitaat, mida tahaksid teistega jagada?
Mina elan põhimõttel, et kõik viletsad ajad tuleb üle elada. Niikuinii läheb ükskord paremaks.
Kuidas Sa Adavere Põhikooli tööle sattusid?
Ma lugesin Õhtulehest kuulutust, et vajatakse inglise keele õpetajat. Helistasin kuulutuses olnud telefoninumbrile, tulin töövestlusele ja saingi tööle.
Olen siin töötanud 1994. aastast alates, kui Laevast siia kolisime. Ostsime maja ja mul oli vaja töökohta. Laps läks just Põltsamaale kooli, aga ma ei tahtnud töötada samas koolis, kus laps õpib.
Alguses andsin siin inglise keelt, hiljem läks keemia õpetaja pensionile. Kuna olen erialalt bioloogia ja keemia õpetaja, andis direktor keemiatunnid minule. Mõne aja pärast läks bioloogiaõpetaja ka ära, siis hakkasin bioloogiat ka andma.
Mis klassidele Sa praegu tunde annad?
4.-9. klassini annan bioloogiat, keemiat ja inglise keelt ning seitsmendale klassile õpetan loodusõpetust, mis on bioloogiat, keemiat ja füüsikat tutvustav aine.
Mis Sulle koolielu juures rõõmu teeb?
Õpilased – nad on naljakad ega ei ole ära tüüdanud. Kuna nad vahetuvad, arenevad ja muutuvad nii kiiresti, siis see hoiab vaimu värske. Kolleegid on ka toredad.
Aga mis teeb Sulle koolielu või haridussüsteemi juures muret?
Tänu infoküllusele on lapsed läinud pealiskaudseks ja kärsituks. Nad ei suuda enam keskenduda. Infot on palju, samas ei oska nad infoallikaid otstarbekalt kasutada. Telefonid on toredad ja nendega saab igasugu huvitavaid asju teha, aga kuna nad on selles niigi palju, siis kas tasub neid tunnis kasutada? Meil üldiselt kehtib mobiilivaba koolipäev. Püüame jälgida, et nad vahetundide ajal ei istuks telefonis, vaid liigutaksid end. Praegu on liikumisaasta ka. Kolmanda vahetunni ajal käivad nad sügisel ja kevadel väljas, see toimus ka enne liikumisaastat.
Mulle ei meeldi mõned programmid, mis on nii täistuubitud, et kinnistamisele jääb vähe aega. Tänapäeval vajavad lapsed rohkem väikeste jupikeste kaupa õppimist. Vaja on harjutamise aega, eriti keemias ja bioloogias. Tahetakse väga palju ja korraga neile sisse sööta. Aga kui praktiliselt iga sõna tuleb seletada, võtab see aega. Igasse klassi satub mõni üliaeglane ja -kiire, aga kõigiga tuleb hakkama saada. Püüame ja pusime nii, kuidas oskame. Õnneks on õpilasi klassis vähe, nii et õpetaja jõuab kõigile tähelepanu pöörata.
Õpetaja töö teeb raskeks see, et ühe tunni jooksul tuleb anda mitu tundi eri tasemel.
Kui Sa ei oleks õpetajana koolis tööl, mida Sa siis teeksid?
Tõenäoliselt oleksin raamatukogutöötaja. Mulle meeldivad raamatud ja mulle meeldib neid lugeda. Kujutan ette, et võib-olla raamatukogutöötaja saab töö ajal raamatut lugeda. Mina ei saa.
On Sul mõni mõttetera, tsitaat, mida tahaksid teistega jagada?
Mina elan põhimõttel, et kõik viletsad ajad tuleb üle elada. Niikuinii läheb ükskord paremaks.
