Meie lood

MEIE INIMENE – MARIS ORAV 14. november Helis Rosin

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on üle saja töötaja. Käesolevas intervjuusarjas tutvustame oma töötajaid ja nende tegemisi. Seekord saab sõna Põltsamaa Ühisgümnaasiumi majandus- ja ettevõtlusõpetaja Maris Orav.


Maris Orav pärjati hiljuti Jõgevamaa aasta klassijuhataja tiitliga ning oli ka vabariigi Aasta klassijuhataja nominent.

 

Kuidas Sa kooli sattusid ja mida Sa koolis teed?
Ma sattusingi kooli. Tulin korraks asendama tollast muusika klassi juhatajat, kes läks lapsehoolduspuhkusele. Minu enda laps ei olnud ka veel kolme aastaseks saanud ja seepärast mulle sobis väikese koormusega tööle tulek. Aga paari kuu pärast tekkis vajadus hakata õpetama geograafiat ja kuna olen majandusharidusega, tuli pakkumine hakata õpetama ka majandusaineid. Nii tuli mulle koormust järjest juurde ja nii on „korraks“ tööle tulemine veninud 17 aastani.

Mul on olnud koolis erinevaid rolle. Olen olnud pool aastat 9. klassi geograafia õpetaja, muusika klassi juhataja, õppesekretär, kassapidaja, aga nüüdseks olen peamiselt gümnaasiumis majanduse ja ettevõtluse ning geograafia õpetaja. Lisaks annan mõned tunnid põhikoolis.

Mis teeb Sulle muret tänase koolihariduse juures?
Muret teeb, et tegelikult on maailmas nii palju põnevaid asju, mida noortele võiks õpetada, aga kuidas oleks võimalik kõiki neid võimalusi noorte koolipäeva ära mahutada?
Ka see: kuidas jõuda iga lapseni ja märgata nendes peituvat potentsiaali? Kahjuks ei jõua me ikkagi kõikide lasteni ning ei jõua individuaalselt kõikide õpilasteni.
Kõike põnevat on koolipäeva ja õppekavasse keeruline sisse suruda. Maailm on avatud ja noortel on maailmas nii palju võimalusi, mille vahel valida, et valimine muutub keeruliseks.

Mis teeb Sulle täna koolis töötades kõige rohkem rõõmu?
Noored inimesed!!! Mina olen mõelnud, et töötades koos noorte inimestega, püsib ka enda vaim värske ja nooruslik. Noorte inimestega on väga põnev maailma asju arutada ja neist rääkida. Õpetaja ei ole alati kõige targem, ka noortelt on palju õppida. Arutelud noortega on rikastavad ja annavad uusi vaatenurki.
Maailma avatus annab noortele põnevaid võimalusi kogeda ja teistega oma kogemusi jagada. Samas on avatus kahepoolne – ühelt poolt teeb see elu keerulisemaks, kuna valikuid on palju ja otsustada raskem, aga teiselt poolt teeb valikute olemasolu elu ka huvitavaks.
Vähemtähtis ei ole ka tore kollektiiv, kellega sa koos töötad. Alati on tore töötada heas kollektiivis – koos sporti teha või midagi huvitavat ette võtta.

Mida Sa teeksid, kui Sa ei oleks täna koolis õpetaja?
Mulle on kogu aeg meeldinud töötada inimestega. Ma arvan, et ma töötaksin personaliga seotud ametil. Mul on läbitud personali arendamise programm ja omandatud personalispetsialisti kutsestandardi tunnistus. Seega ma arvan, et töötaksin inimestega seotud valdkonnas.

Üks mõttetera, mida tahaksid teistega jagada
Olen pikka aega kasutanud Monty Python´i laulust võetud sõnu: „Always look on the bright side of life“. Meil on kogu aeg nii palju muresid, aga oluline on leida igast päevast üles mõnus ja positiivne hetk!

Maris Orav pärjati hiljuti Jõgevamaa aasta klassijuhataja tiitliga ning oli ka vabariigi Aasta klassijuhataja nominent.

 

Kuidas Sa kooli sattusid ja mida Sa koolis teed?
Ma sattusingi kooli. Tulin korraks asendama tollast muusika klassi juhatajat, kes läks lapsehoolduspuhkusele. Minu enda laps ei olnud ka veel kolme aastaseks saanud ja seepärast mulle sobis väikese koormusega tööle tulek. Aga paari kuu pärast tekkis vajadus hakata õpetama geograafiat ja kuna olen majandusharidusega, tuli pakkumine hakata õpetama ka majandusaineid. Nii tuli mulle koormust järjest juurde ja nii on „korraks“ tööle tulemine veninud 17 aastani.


Mul on olnud koolis erinevaid rolle. Olen olnud pool aastat 9. klassi geograafia õpetaja, muusika klassi juhataja, õppesekretär, kassapidaja, aga nüüdseks olen peamiselt gümnaasiumis majanduse ja ettevõtluse ning geograafia õpetaja. Lisaks annan mõned tunnid põhikoolis.

Mis teeb Sulle muret tänase koolihariduse juures?
Muret teeb, et tegelikult on maailmas nii palju põnevaid asju, mida noortele võiks õpetada, aga kuidas oleks võimalik kõiki neid võimalusi noorte koolipäeva ära mahutada?
Ka see: kuidas jõuda iga lapseni ja märgata nendes peituvat potentsiaali? Kahjuks ei jõua me ikkagi kõikide lasteni ning ei jõua individuaalselt kõikide õpilasteni.
Kõike põnevat on koolipäeva ja õppekavasse keeruline sisse suruda. Maailm on avatud ja noortel on maailmas nii palju võimalusi, mille vahel valida, et valimine muutub keeruliseks.

Mis teeb Sulle täna koolis töötades kõige rohkem rõõmu?
Noored inimesed!!! Mina olen mõelnud, et töötades koos noorte inimestega, püsib ka enda vaim värske ja nooruslik. Noorte inimestega on väga põnev maailma asju arutada ja neist rääkida. Õpetaja ei ole alati kõige targem, ka noortelt on palju õppida. Arutelud noortega on rikastavad ja annavad uusi vaatenurki.
Maailma avatus annab noortele põnevaid võimalusi kogeda ja teistega oma kogemusi jagada. Samas on avatus kahepoolne – ühelt poolt teeb see elu keerulisemaks, kuna valikuid on palju ja otsustada raskem, aga teiselt poolt teeb valikute olemasolu elu ka huvitavaks.
Vähemtähtis ei ole ka tore kollektiiv, kellega sa koos töötad. Alati on tore töötada heas kollektiivis – koos sporti teha või midagi huvitavat ette võtta.

Mida Sa teeksid, kui Sa ei oleks täna koolis õpetaja?
Mulle on kogu aeg meeldinud töötada inimestega. Ma arvan, et ma töötaksin personaliga seotud ametil. Mul on läbitud personali arendamise programm ja omandatud personalispetsialisti kutsestandardi tunnistus. Seega ma arvan, et töötaksin inimestega seotud valdkonnas.

Üks mõttetera, mida tahaksid teistega jagada
Olen pikka aega kasutanud Monty Python´i laulust võetud sõnu: „Always look on the bright side of life“. Meil on kogu aeg nii palju muresid, aga oluline on leida igast päevast üles mõnus ja positiivne hetk!