MEIE INIMENE – MARGIT UUS 31. oktoober Helis Rosin
Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on üle saja töötaja. Käesolevas intervjuusarjas tutvustame oma töötajaid ja nende tegemisi. Seekord saab sõna Põltsamaa Ühisgümnaasiumi võõrkeeleõpetaja Margit Uus, kes pärjati hiljuti Põltsamaa valla aasta gümnaasiumiõpetaja tiitliga.
Kuidas Sa kooli sattusid ja mida Sa koolis teed?
Olen alati tahtnud õpetajaks saada, juba põhikoolist alates. Algul soovisin saada klassiõpetajaks, töötada pisikeste lastega. Tööle tulin oma kooli, käisin siin gümnaasiumis.
Tööle tulles hakkasin esialgu andma 6.–8. klassides inglise keele tunde. Sealt edasi olen järjest vanemaid õpilasi õpetama hakanud. Ka pärast kooli tööle tulemist õppisin kogu aeg edasi Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Vahepeal õpetasin ka matemaatikat, aga nüüd õpetan ainult inglise keelt 6.–12. klassini ehk kõige toredamaid lapsi.
Mis teeb Sulle muret tänase koolihariduse juures?
Ma arvan, et kõige enam teeb muret meedia ja sotsiaalmeedia ning sellega seoses õpilastel tekkinud keskendumisvõime probleemid. Meedia ja interneti maailm on nii kiire, et keskenduda millelegi pikemat aega muutub järjest raskemaks. Näiteks olen ise ka märganud, et raamatu lugemine, mida mulle väga meeldib teha, muutub järjest keerulisemaks, kuna kogu aeg on soov võtta telefon välja.
Mis teeb Sulle täna koolis töötades kõige rohkem rõõmu?
Töötamine ägedas keskkonnas lastega. Noored soovivad väga ise tegutseda, olla ettevõtlikud, neid on vaja vaid veidi suunata. Teiseks pooleks on see, et meie koolis on kõige ägedamad kolleegid! Nad on alati valmis abis olema, kuulama ja kaasa lööma. Näiteks võib viimasel minutil tekkida mõte tähistada õpetajate päeva ja ikkagi tuleb kohale terve saalitäis õpetajaid ja nende seas ka õpetajad, kes tulevad appi sündmust korraldama.
Mida Sa teeksid, kui Sa ei oleks täna koolis õpetaja?
Ei kujutagi ennast midagi muud tegemas! Juba alates põhikoolist on mul kogu aeg olnud kindel soov olla õpetaja, ma ei olegi kaalunud teisi võimalusi. Võib-olla teeksin uhkeid kooke, kui ei saaks või ei jaksaks õpetaja olla.
Üks mõttetera, mida tahaksid teistega jagada
Mulle jäi silma üks Nelson Mandela mõte, mida võiksin jagada: „Hea haridus on kõige tugevam relv, mida saab kasutada maailma muutmiseks.“ Tõlgendan seda nii, et tasub kasutada kõiki võimalusi, mida koolis pakutakse, siis on tulevikus kergem teha mõistlikke valikuid.
Kuidas Sa kooli sattusid ja mida Sa koolis teed?
Olen alati tahtnud õpetajaks saada, juba põhikoolist alates. Algul soovisin saada klassiõpetajaks, töötada pisikeste lastega. Tööle tulin oma kooli, käisin siin gümnaasiumis.
Tööle tulles hakkasin esialgu andma 6.–8. klassides inglise keele tunde. Sealt edasi olen järjest vanemaid õpilasi õpetama hakanud. Ka pärast kooli tööle tulemist õppisin kogu aeg edasi Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Vahepeal õpetasin ka matemaatikat, aga nüüd õpetan ainult inglise keelt 6.–12. klassini ehk kõige toredamaid lapsi.
Mis teeb Sulle muret tänase koolihariduse juures?
Ma arvan, et kõige enam teeb muret meedia ja sotsiaalmeedia ning sellega seoses õpilastel tekkinud keskendumisvõime probleemid. Meedia ja interneti maailm on nii kiire, et keskenduda millelegi pikemat aega muutub järjest raskemaks. Näiteks olen ise ka märganud, et raamatu lugemine, mida mulle väga meeldib teha, muutub järjest keerulisemaks, kuna kogu aeg on soov võtta telefon välja.
Mis teeb Sulle täna koolis töötades kõige rohkem rõõmu?
Töötamine ägedas keskkonnas lastega. Noored soovivad väga ise tegutseda, olla ettevõtlikud, neid on vaja vaid veidi suunata. Teiseks pooleks on see, et meie koolis on kõige ägedamad kolleegid! Nad on alati valmis abis olema, kuulama ja kaasa lööma. Näiteks võib viimasel minutil tekkida mõte tähistada õpetajate päeva ja ikkagi tuleb kohale terve saalitäis õpetajaid ja nende seas ka õpetajad, kes tulevad appi sündmust korraldama.
Mida Sa teeksid, kui Sa ei oleks täna koolis õpetaja?
Ei kujutagi ennast midagi muud tegemas! Juba alates põhikoolist on mul kogu aeg olnud kindel soov olla õpetaja, ma ei olegi kaalunud teisi võimalusi. Võib-olla teeksin uhkeid kooke, kui ei saaks või ei jaksaks õpetaja olla.
Üks mõttetera, mida tahaksid teistega jagada
Mulle jäi silma üks Nelson Mandela mõte, mida võiksin jagada: „Hea haridus on kõige tugevam relv, mida saab kasutada maailma muutmiseks.“ Tõlgendan seda nii, et tasub kasutada kõiki võimalusi, mida koolis pakutakse, siis on tulevikus kergem teha mõistlikke valikuid.
