MEIE INIMENE – KÄTLIN MATTIS 27. detsember Helis Rosin
Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on üle saja töötaja. Käesolevas intervjuusarjas tutvustame oma töötajaid ja nende tegemisi. Seekord saab sõna Lustiveres töötav huvijuht-noorsootöötaja Kätlin Mattis.
Kuidas Sa kooli sattusid ja mida Sa koolis teed?
Ma töötasin varem Adavere Vaba Aja Keskuses noorsootöötajana ning samal ajal õppisin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias huvitegevuse ja kogukonnahariduse erialal. Olin kuulnud, et otsitakse Lustivere kooli huvijuhti ning minu endine klassijuhataja Merle Karuks ja kooli direktor Sirje Jõemaa soovitasid kandideerida, kuna mul oli viimane aasta ülikoolis veel käia.
Ma veidi kahtlesin endas, aga lõpuks otsustasin kandideerida ning nüüd olen teist aastat huvijuht-noorsootöötaja Lustivere koolis.
Mis teeb sulle muret tänase koolihariduse juures?
Kõige rohkem teeb mulle muret kiusamine koolis ning korrale allumatus. Eks siin tuleb üheskoos jõud ühendada, et asja paremaks muuta ning ühekoos rääkida ja palju tähelepanu pöörata sellele. Sest need on asjad, millest ei saa kuidagi mööda vaadata.
Mis teeb Sulle täna koolis töötades kõige rohkem rõõmu?
Rõõmu teeb mulle see, et on omajagu neid õpilasi, kes tahavad koos midagi põnevat teha. Nad tulevad ja räägivad oma ideedest ning üheskoos teeme ideed teoks. See on väga oluline, kuna nii saavad nad ise uusi kogemusi ja kogeda eduelamust.
Mida Sa teeksid, kui Sa ei oleks täna koolis õpetaja?
Ma arvan, et töötaksin samas valdkonnas ehk noortega vanuses 7–26 aastat, aga võib-olla kuskil noortekeskuses.
Ütle üks mõttetera, mida tahaksid teistega jagada!
Enne vaheajale minekut ja saabuvaid pühi sobib siia ilusti üks mõttetera, mida on öelnud Ellen Gooman: „Äkki uuel aastal peaksime oma elus ringi vaatama ja mitte otsima vigu, vaid potentsiaali.”
Intervjueeris Juta Jaani
Kuidas Sa kooli sattusid ja mida Sa koolis teed?
Ma töötasin varem Adavere Vaba Aja Keskuses noorsootöötajana ning samal ajal õppisin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias huvitegevuse ja kogukonnahariduse erialal. Olin kuulnud, et otsitakse Lustivere kooli huvijuhti ning minu endine klassijuhataja Merle Karuks ja kooli direktor Sirje Jõemaa soovitasid kandideerida, kuna mul oli viimane aasta ülikoolis veel käia.
Ma veidi kahtlesin endas, aga lõpuks otsustasin kandideerida ning nüüd olen teist aastat huvijuht-noorsootöötaja Lustivere koolis.
Mis teeb sulle muret tänase koolihariduse juures?
Kõige rohkem teeb mulle muret kiusamine koolis ning korrale allumatus. Eks siin tuleb üheskoos jõud ühendada, et asja paremaks muuta ning ühekoos rääkida ja palju tähelepanu pöörata sellele. Sest need on asjad, millest ei saa kuidagi mööda vaadata.
Mis teeb Sulle täna koolis töötades kõige rohkem rõõmu?
Rõõmu teeb mulle see, et on omajagu neid õpilasi, kes tahavad koos midagi põnevat teha. Nad tulevad ja räägivad oma ideedest ning üheskoos teeme ideed teoks. See on väga oluline, kuna nii saavad nad ise uusi kogemusi ja kogeda eduelamust.
Mida Sa teeksid, kui Sa ei oleks täna koolis õpetaja?
Ma arvan, et töötaksin samas valdkonnas ehk noortega vanuses 7–26 aastat, aga võib-olla kuskil noortekeskuses.
Ütle üks mõttetera, mida tahaksid teistega jagada!
Enne vaheajale minekut ja saabuvaid pühi sobib siia ilusti üks mõttetera, mida on öelnud Ellen Gooman: „Äkki uuel aastal peaksime oma elus ringi vaatama ja mitte otsima vigu, vaid potentsiaali.”
Intervjueeris Juta Jaani
