Ainesektsioonide ja õpihuviringide juhid osalesid koolitustesarjas 19. aprill Helis Rosin
Käesoleval õppeaastal tegi Põltsamaa Ühisgümnaasium koostööd SA Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Toetusfondi liikme ja kauaaegse kooli hoolekogu liikme Anti Oravaga.
Koolitused ainesektsiooni juhtidele ja õpihuviringi juhendajatele toimusid 16.11, 11.01, 22.02 ja 12.04. Igal kohtumisel käsitles Anti Orav erinevat juhtimisvaldkonna teemat: coachimine vs mentorlus, tagasisidestamine, koosolekute juhtimine ning meeskonna juhtimine.
Koolituste sarja ellukutsuja ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arendusjuht Juta Jaani tõdes, et sellised kohtumised tingis osalejate vajadus ja soov saada juurde oma tööks vajalikke juhtimisalaseid teadmisi-oskusi.
Emakeele ainesektsiooni juht Marika Nugis tõdes, et tegemist oli harukordse võimalusega. „See oli esimene kord, kui ainesektsioonijuhile pöörati tähelepanu selliselt, et temale ei esitatud mingeid ootusi, vaid pakuti enesearengu võimalust. Juhtimisvaldkond ei ole meie kompetents, me juhime küll klassis vägesid iga päev, aga see on hoopis teine tera.“
Loodusainete sektsiooni juht Aire Narits iseloomustas kooskäimisi kolme tegevuse kaudu. „Saime oma tegevust analüüsida, suhestuda teooriaga ja leida moodused, kuhu tahame edasi jõuda.“
Lisaks tõstsid osalejad esile asjaolu, et koolituste kaudu tajusid nad tuge oma tegevusele ja kogesid, et nende tööd peetakse oluliseks.
Viimase koolituse lõppedes andis Anti Orav lühiintervjuu, et selgitada juhtimise olemust ning motivatsiooni, mis ajendas teda kooli töötajate arengusse panustama.
Millistest olulistest põhimõtetest lähtud ise juhtimisel?
Sellele on keeruline vastata. Mulle on kogu aeg pakkunud huvi see, kuidas koostöös midagi rohkemat saavutada. Kui ma mõtlen oma elule, leian end ikka kuskil mingisuguses liidri rollis – on see siis korvpalli meeskonna kapten, koolis rühmajuht, armees seersant, tudengiorganisatsiooni president jne. Kuidagi olen sinna sattunud.
Mulle meeldib dünaamika, mida saab tekitada. Juhtimine on vahend tulemuste saavutamiseks koostöös. Mul on soov ja valmisolek juhtida.
Millised on need kogemused, mida Sina juhina kõige rohkem hindad ja miks? Mida on need kogemused Sulle õpetanud või andnud?
Minu põhimõte on, et juhina tuleb tegeleda kogu aeg inimeste arengu toetamisega. Minu moto on: arendades inimesi loome väärtust. Sealt tuleb minu juhtimisstiil kindlasti välja, mis on inimeste arengule ja toetamisele suunatud. Sealt olen jõudnud ka mentorluse ja coachingu tehnika juurde, mis seda kõike võimaldavad paremini ellu viia.
Õppetunnid: parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Ehk kui me töötame inimestega organisatsioonis, siis ikka juhtub olukordi, kus mõne inimesega ei ole tulemusi või esinevad mingid suhtumise või suhete probleemid. Ma ei saa öelda, et ma oleks täielikult sellest juba õppinud.
Õigem oleks teha mingi lõplikum otsus varem, mitte venitada. Sa paned sinna palju energiat, see inimene paneb samamoodi ja kui tulemust lõpuks ei pruugi tulla. Venitamine pole siin hea taktika.
Mis Sind motiveeris või miks Sa pead oluliseks kooli aidata? Mis on olnud see käivitav jõud, miks Sa abi pakkusid? Pean silmas ainesektsiooni juhtide seminaride läbiviimist, kooli juhtkonna arenguseminari läbiviimist, oled tegev hoolekogus, oled SA Põltsamaa Ühisgümnaasiumi toetusfondi asutajaliige ja toetaja.
Ma ei ole selle kooli vilistlane. Olen vist üks vähestest inimestest, kes on fondi panustanud olemata PÜG vilistlane. Põhjus on selge – olen Põltsamaa kogukonna liige, küll sisserändaja, aga ka väga tugevalt olnud selle kogukonnaga seotud läbi oma perekonna ja varasemate tööde. Olen elanud kaasa arengutele siinse valla kõigil tasanditel, nii valla juhtimisele kui koolile.
See võib kõlada suurelt, aga teen seda missioonitegevusena. Kui saan kuidagi kaasa aidata või toetada arengut siin koolis, siis minu enda on süda natuke rohkem rahul. Olen ligi 30 aastat töötanud juhina rahvusvahelises omanduses olevates ettevõtetes. Need teadmised ja kogemused, mis sealt olen saanud, on arvestatavad ja neid oleks mõtet rakendada rohkem kui ainult oma päevatöös. Siiski, mulle ei ole omane end liigselt pakkuda, peale suruda. Küll aga olen selle võimaluse välja käinud ja mul on hea meel, et võtsite sellest kinni.
Arvan, et sellest on kasu mõlemale poolele – mina olen rahul, et olen saanud natukene kaasa aidata kooli arengule. Ainesektsiooni juhid väljendasid, et leidsid siit kas mingid konkreetsed töövahendid või parema arusaama sellest, mismoodi oma rolli paremini mõtestada. See toob rahulolu. Tänan selle eest.
Juta Jaani ja Helis Rosin
Koolitused ainesektsiooni juhtidele ja õpihuviringi juhendajatele toimusid 16.11, 11.01, 22.02 ja 12.04. Igal kohtumisel käsitles Anti Orav erinevat juhtimisvaldkonna teemat: coachimine vs mentorlus, tagasisidestamine, koosolekute juhtimine ning meeskonna juhtimine.
Koolituste sarja ellukutsuja ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arendusjuht Juta Jaani tõdes, et sellised kohtumised tingis osalejate vajadus ja soov saada juurde oma tööks vajalikke juhtimisalaseid teadmisi-oskusi.
Emakeele ainesektsiooni juht Marika Nugis tõdes, et tegemist oli harukordse võimalusega. „See oli esimene kord, kui ainesektsioonijuhile pöörati tähelepanu selliselt, et temale ei esitatud mingeid ootusi, vaid pakuti enesearengu võimalust. Juhtimisvaldkond ei ole meie kompetents, me juhime küll klassis vägesid iga päev, aga see on hoopis teine tera.“
Loodusainete sektsiooni juht Aire Narits iseloomustas kooskäimisi kolme tegevuse kaudu. „Saime oma tegevust analüüsida, suhestuda teooriaga ja leida moodused, kuhu tahame edasi jõuda.“
Lisaks tõstsid osalejad esile asjaolu, et koolituste kaudu tajusid nad tuge oma tegevusele ja kogesid, et nende tööd peetakse oluliseks.
Viimase koolituse lõppedes andis Anti Orav lühiintervjuu, et selgitada juhtimise olemust ning motivatsiooni, mis ajendas teda kooli töötajate arengusse panustama.
Millistest olulistest põhimõtetest lähtud ise juhtimisel?
Sellele on keeruline vastata. Mulle on kogu aeg pakkunud huvi see, kuidas koostöös midagi rohkemat saavutada. Kui ma mõtlen oma elule, leian end ikka kuskil mingisuguses liidri rollis – on see siis korvpalli meeskonna kapten, koolis rühmajuht, armees seersant, tudengiorganisatsiooni president jne. Kuidagi olen sinna sattunud.
Mulle meeldib dünaamika, mida saab tekitada. Juhtimine on vahend tulemuste saavutamiseks koostöös. Mul on soov ja valmisolek juhtida.
Millised on need kogemused, mida Sina juhina kõige rohkem hindad ja miks? Mida on need kogemused Sulle õpetanud või andnud?
Minu põhimõte on, et juhina tuleb tegeleda kogu aeg inimeste arengu toetamisega. Minu moto on: arendades inimesi loome väärtust. Sealt tuleb minu juhtimisstiil kindlasti välja, mis on inimeste arengule ja toetamisele suunatud. Sealt olen jõudnud ka mentorluse ja coachingu tehnika juurde, mis seda kõike võimaldavad paremini ellu viia.
Õppetunnid: parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Ehk kui me töötame inimestega organisatsioonis, siis ikka juhtub olukordi, kus mõne inimesega ei ole tulemusi või esinevad mingid suhtumise või suhete probleemid. Ma ei saa öelda, et ma oleks täielikult sellest juba õppinud.
Õigem oleks teha mingi lõplikum otsus varem, mitte venitada. Sa paned sinna palju energiat, see inimene paneb samamoodi ja kui tulemust lõpuks ei pruugi tulla. Venitamine pole siin hea taktika.
Mis Sind motiveeris või miks Sa pead oluliseks kooli aidata? Mis on olnud see käivitav jõud, miks Sa abi pakkusid? Pean silmas ainesektsiooni juhtide seminaride läbiviimist, kooli juhtkonna arenguseminari läbiviimist, oled tegev hoolekogus, oled SA Põltsamaa Ühisgümnaasiumi toetusfondi asutajaliige ja toetaja.
Ma ei ole selle kooli vilistlane. Olen vist üks vähestest inimestest, kes on fondi panustanud olemata PÜG vilistlane. Põhjus on selge – olen Põltsamaa kogukonna liige, küll sisserändaja, aga ka väga tugevalt olnud selle kogukonnaga seotud läbi oma perekonna ja varasemate tööde. Olen elanud kaasa arengutele siinse valla kõigil tasanditel, nii valla juhtimisele kui koolile.
See võib kõlada suurelt, aga teen seda missioonitegevusena. Kui saan kuidagi kaasa aidata või toetada arengut siin koolis, siis minu enda on süda natuke rohkem rahul. Olen ligi 30 aastat töötanud juhina rahvusvahelises omanduses olevates ettevõtetes. Need teadmised ja kogemused, mis sealt olen saanud, on arvestatavad ja neid oleks mõtet rakendada rohkem kui ainult oma päevatöös. Siiski, mulle ei ole omane end liigselt pakkuda, peale suruda. Küll aga olen selle võimaluse välja käinud ja mul on hea meel, et võtsite sellest kinni.
Arvan, et sellest on kasu mõlemale poolele – mina olen rahul, et olen saanud natukene kaasa aidata kooli arengule. Ainesektsiooni juhid väljendasid, et leidsid siit kas mingid konkreetsed töövahendid või parema arusaama sellest, mismoodi oma rolli paremini mõtestada. See toob rahulolu. Tänan selle eest.
Juta Jaani ja Helis Rosin
